esmaspäev, 20. mai 2019

Pakatavad pungad...



Päikese paistel pakatavad pungad on täiesti eksootilised oma värvuse ja kuju poolest...
Nii mõistmatu ja imeline - loodus hakkab kevade saabudes elavnema ning selles ei ole mitte kui midagi uut. Sest igal aastal ikka ja jälle loodus taas ärkab ning tärkab.
Kevadine päikene oma salajõuga teeb lausa imesid...

Acer shirasawanum / shirashawa vaher Aureum

Hiiumaa kuusk tüvevormil
Picea glauca  / kanada kuusk Burning Well tüvevormil

Metasequoia glyptostroboides / metasekvoia Goldrush

Abies pinsapo / hispaania nulg Kelleriis

ahtalehine pojeng

Kalopanax pictus/suurte seitsmehõlmaliste lehtedega vahtralehik oma ogadega

Acer palmatum / kämmalvaher Bloodgood

nimetu kämmalvaher

Veratrum album / valge upsujuur

Sambucus nigra / must leeder Black Tower

 ainuke püvilill, mis ka õitseb

reede, 26. aprill 2019

Kevadised värvilaigud

Kevad on alati üllatusterohke - neid avastusmomente jagub ikka küllaga...
Iga uus värvilaik, mis ilmub aeda justkui üleöö, tekitab ju kohe uudishimu...
Oh seda rõõmu!

Ta on tõeline päikesesõltlane, sest ainult päikesele avab ta oma õied. Nii kui päike haitub, sulguvad ka tema õied ... Anemon sattus mu aeda kuusevana Voldemar Tamme aiast. Sealt saadud kuuse Pendulaga lisandus boonusena anemone, mida lahkelt abikaasa Asta jagas ka mulle -nende poeg olevat Saksamaalt toonud seemneid...
õrn ülane /Anemone blanda

pisiputk Thor

Varasemalt olen vullrohtu imetlenud ikka teiste aias, nüüdseks 
on see uustulnuk üle elanud esimese talve minu aias!
Kobarjas vullrohi (Kobarskopoolia) / Scopolia physaloides

lõokannus

Lõhnav kannike

valevlill /Bulbocodium

kirgaslill 
                                                             
kerapriimulad kenasti koos

võrkiiris George 

Danfordi võrkiiris
võrkiiris Katharine Hodgkin
Nagu näha, see tegelane on solvunud eelmise aasta ümberistutusest 
ning näitab sel kevadel ainult ühte õit!
võrkiiris Harmony


See oranžikas värvilaik kiviktaimlas paistab kohe eriti silma... 
Foto nii oranž ei paistagi kui on tegelikkus.
Ilus kukehari
Amuuri adoonis

Kevad on igati ootamist väärt ning alati tasub ikka ära ootada!😊

neljapäev, 15. november 2018

Lindora laat 28.10.2018

Ma ei ole eriline laadaline, kuigi üritan ikka aastas korra Luige laata külastada. No jah,  taimelaatadega nagu Türi lillelaat, Pärnu taimelaat, Võhma juurikas... on hoopis teised lood.
Aastaid tagasi käisin ka Hauka laadal Antslas, mis on Lõuna-Eesti tõeliseks suursündmuseks.
Kahjuks Hauka laat oli minu jaoks liiga hilburohke ja see riidekaup oli ka kuidagi nii üheülbaline.
Vabandust, viga võis olla minus, kuna ma olin keskendunud rohkem rohelusele..

Aga Lindora laadast Setumaal olin vaid häguselt kuulnud.
Minu tädipoeg tahtis nii väga sinna minna ja muudkui kutsus mindki kaasa. Lõpuks ei jäänud mul lihtsalt muud üle kui temaga seiklema sõita. Tädipoja huviobjektiks on põhiliselt vanaaegsed tehnikavidinad, mis mul mahuvad ühe nimetaja alla - rauakolakad.
Laada toimumiskohaks oli Vastseliina, Obinitsa ja Lepassaare külla viivate teede ristumiskohal asuv Lindora küla Võrumaa pinnal. Uskumatu, aga laata on peetud juba 1920. aastate algusest ning ta toimub igal aastal alati ühel ja samal kuupäeval - 28. oktoobril.
Laat oli tõesti väga mitmekesine, küll kõike ikka jagus seinast-seina, oli rohkesti põnevat käsitööd, aiasaadusid ja koduloomi, süüa-juua küllaga...
Ilm oli ka super sügisene ja päike näitas ka end ikka aegajalt pilve tagant. Muidugi kui kohapeale seisma jääda, oli väheke jahedavõitu, aga võimalus oli ju ringi liikuda ja uudistada...

Laadaplats hargneski mööda teeääri mitmes suunas laiali...


laadamelu
Mina muidugi uudistasin lätlaste okaspuid ning sain peremehega kaubale, nii et leppisime temaga järgmise aasta kevadeks kohtumise kokku. Ta lubas tuua jaapani krüptomeeria Spiralise ja võib-olla muudki põnevat... Ta hoiatas mind krüptomeeriate külmaõrnuse kohta, aga see ei heidutanud mind.
lätlaste okaspuude valik
Vali aga missuguse kõlaga kella vaid soovid!
Ei puudunud ka elav muusika
Külmetamise vastu ka külmarohu napsi!
Rõõmsaid pillimehi jagus...
Ainult koer ei olnud müügiobjektiks!
Selle müügiputka ees oli koguaeg järjekord - ei tea, mida seal küll müüdi!
Tõrksaid elus loomi oli ka saadaval...
...ja võimalus valida ka sümpaatseid skulptuure

Nukud mitte mängimiseks, vaid pildina seinale imetlemiseks




Nii mõnigi väsis laadamelust.
Sai ka metsa alla jalutama minna...



ja lõpuks koduteele sammud seades otsida üles pargitud auto...
























teisipäev, 6. november 2018

Tänuväärsed sügislilled


Sügisestest õitsejatest on krüsanteemid mind alati paelunud, kuid sügisastritesse suhtusin ma küll täiesti ükskõikselt. Aga tegelikult on sügisastrid väga tublid hilissügisesed kauaõitsejad ning meil on müügis ka palju erinevaid sorte.
Nüüdseks olen oma arvamust sügisastrite suhtes positiivses suunas põhjalikult muutnud. Neid ei heiduta ei väikesed miinuskraadid ega lumeräitsakad... Kui kõiki teisi veel õitsvaid lilli räsib saabuv talv, siis sügisastrid peavad ikka vapralt vastu.
Ja need vana taluaia kõrged sügisastrid lõhnavad ka veel...
 roosakas kõrge sügisaster

 lillakas kõrge sügisaster

punakas-lilla sügisaster (põlvest väheke kõrgem)

lumivalge sügisaster Aramis tänu Tiile 
Ülimalt tänuväärne sügisaster väga pika õitsemisperioodiga, alustab varakult...ja ikka veel õitseb...
taevasinine madal sügisaster Early Blue

Minul talvituvad kõik krüsanteemid õues lageda taeva all ning vihmasele sügisele järgnenud talv 2017/2018 ei soosinud krüsanteeme. Aga kõige olulisem on see, et neil jäi eluvaim sisse. Välja arvatud Tiilt saadud nö raudset leedit - Ukraina sorti, nii valget kui kollast, ei heidutanud mitte kui miski.
Ukraina külmakindel valge krüsanteem, foto paremas nurgas paistab ka väheke kollast 
Pidasin ekslikult seda roosat krüsanteemi Clara Curtiseks... Ja jälle tänu Tiile sain targemaks!
nimetu krüsanteem

Tegelik Clara Curtis näeb välja hoopis selline.
krüsanteem Clara Curtis

ilus kollane krüsanteem

vana kõrge punane krüsanteem

vana helelilla krüsanteem
Ühe-aastase õnneheina (nii ütles Urmas Laansoo) seemned ostsin Rootsist, kuid peale külvamist viskasin tühja paki minema... Ta alustab õitsemist varasuvel ning momendil õitseb rahulikult edasi.
kohe väga pikka aega õitsev õnnehein 
                                                                         
Leonardo da Vinci hilissügisene õieilu
Sügiseti üritan ma oma sünnipäeva äraõitsenud lõikeroosid mulda pista ning mõni katsetus lähebki õnneks, üks näide sellest...
nimetu sünnipäevaroos sel aastal juba kolmandal ringil